Muinsuskaitseameti hallatav Kultuurimälestiste riiklik register sisaldab endas peale kaitsealuste mälestiste märksa laiemaid andmebaase. Registris on mitmeid alajaotusi, mis on pühendatud näiteks Eesti militaarpärandile või pärimuspaikadele, samuti võib sealt leida matmispaikade registri, meie vetes uppunud veesõidukite vrakkide registri jmt.
Teiste hulgas on riiklikus registris Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse eestvõttel loodud maaehituspärandi andmekogu, mis sisaldab informatsiooni Eesti rehe-, valla- ja koolimajade kohta. Rehemajade andmebaasi on keskuse töötajate ja nende partnerite 2007-2018 aastate välitööde tulemusel kantud 617 rehemaja. See pole kindlasti ammendav, kuid on siiski esinduslik valim Eesti rehemajadest.
Vallamajade ja koolide andmebaasi koostamisega on tegelenud maaarhitektuuri keskuse teadur Hanno Talving ainuisikuliselt. Ta on andmekogusse kandnud kuni 1940. aastani ehitatud ühiskondlikud hooned ning nagu maaehituspärandi nimigi ütleb, ei leia siit andmeid Eesti „suurlinnade“ ehk Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Rakvere, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Viljandi, Valga ja Võru kohta.
Vallamajade andmebaasis on hetkel 273 kirjet ehk praktiliselt 99 % Eesti valla- ja kohtumajadest. Puudu on üksnes Prangli vallamaja ja paar kunagise nn mõisavalla kohtumaja.
Ligi 800 Eesti maakoolimajast on hetkel andmebaasi kantud üle 300 koolimaja, kuid see nimekiri täieneb pidevalt.
Iga valla- ja koolimaja kohta võib andmekogust leida selle kirjelduse, kasutatud ehitusmaterjalide loetelu ja hinnangu seisukorra kohta. Kirjas on hoone võimalikult täpne ehitusajalugu – püstitamise aeg, projekteerija ehk ehitusmeister või -ettevõtja ja muud detailid. Samuti on toodud hoone katastri- ja ehitusregistri kood ning avatavalt kaardilt saab näha selle täpset asukohta. Kõigist valla- ja koolimajadest on olemas rikkalik fotomaterjal ning enamuse puhul ka põhiplaanid, mida pole reeglina isegi kaitsealuste hoonete registris. Paljude kohta on plaane mitmest ajastust, mis annab ülevaate hoone muutumisest läbi aja.
Eesti ehituspärandi kohta on olemas mitmeid andmebaase: omaaegne hoonete- ja praegune ehitisregister, Maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardirakendus, Muinsuskaitseameti tellitud XX sajandi arhitektuuri alusuuringud jt. Maaehituspärandi andmekogu tugevuseks on asjaolu, et sinna kantud kooli- ja vallamajade kohta on tehtud üksikasjalikud, arhiiviallikatele ja omaaegsele ajakirjandusele tuginevad taustauuringud. Seetõttu on seal avaldatud andmed kontrollitud ja usaldusväärsed. Koostajal on õnnestunud paljude hoonete ehitamise kohta leida seniarvatust täiesti erinevaid andmeid.
Mõned näited: Kultuurimälestiste registris on ajaloomälestise nr 8441 all kirjas Suure-Jaani kihelkonnakooli hoone, mis on registri andmetel ehitatud 1825. aastal.
See on üks drastilisemaid eksimusi – tegelikult hävis Suure-Jaani kihelkonnakooli hoone tulekahjus 9. detsembril 1899 ning praegu kaitse all olev maja ehitati 1901, juurdeehitus 1904.
Sageli on oma piirkonna ehituspärandit väärtustavad ja nende mälestust jäädvustada püüdvad kohalikud kogukonnad teinud algallikaid mitte uurides küllalt suuri prohmakaid. Nii on Kuusalu kihelkonna Hirvli koolimajale asetatud mälestustahvel tekstiga “Hirvli koolimaja 1867”.
Hirvli esimene koolimaja ehitati tõesti 1867, kuid see lammutati halva seisukorra tõttu ja olemasolev hoone püstitati 1897. aastal.
Ka kunagist Harku vallamaja väärindab mälestustahvel, millelt võib lugeda, et hoone on ehitatud 1901. aastal.
Paraku on seegi tahvel eksitav, sest Harku vallamaja valmis juba 1899. aastal.
Loetelu, kus ekslik informatsioon on raiutud kivisse või raamatusse, võiks kahjuks pikalt jätkata. Lisaks faktitäpsusele on andmekogu eripäraks meie maaehituspärandi jäädvustamine kõige laiemas mõttes. Riiklikult kaitstavate mälestiste hulka mahuvad mõistetavalt esmajärjekorras silmapaistvad, eelkõige arhitektide loodud ehitised. Lõviosa 19. sajandi lõpus või 20. sajandi algul püstitatud kooli- või vallamaju ei kvalifitseeru mitte kunagi mälestiseks, kuid on erakordselt olulised just kohalikele kogukondadele. Nende väärikate hoonete jäädvustamiseks ongi maaehituspärandi andmekogu loodud.
HANNO TALVING, teadur
Andmebaaside loomise käigus on Hanno Talving koostanud ka põhjalikud monograafiad, kust saab huvi korral lisa lugeda.
Rohkete fotodega illustreeritud Eesti vallamajade ajaloo teatmik annab ülevaate valdade tekkimisest ja kujunemisest, vallamajade ehitusest, sisustusest, piirkondlikest iseärasustest ja käekäigust alates iseseisvate omavalitsuste loomisest 1866 kuni valdade likvideerimiseni 1950. Teatmiku põhiosa moodustab andmekogum, kuhu on koondatud üksikasjalik teave iga konkreetse Eesti vallamaja kohta. Kuna meie valdade arv ning nende kuulumine ühte või teise maakonda on läbi aegade muutunud, on aluseks võetud 1930. aastal kehtinud haldusjaotus.
Raamat on müügil vabaõhumuuseumi poes.
Vanad fotod ja tutvustavad tekstid kirjeldavad Eestis kuni 1940. a püstitatud koolimaju. Siin esindatud 285 hoone käekäik iseloomustab Eesti vanade koolimajade saatust laiemalt: üle kolmandiku neist on hävinud või seisab kasutuseta, umbkaudu kolmandiku funktsioon on muutunud, kuid ülejäänud on need õnnelikud paigad, mis saavad koolina tegutseda tänapäevalgi.
Raamat on müügil vabaõhumuuseumi poes.