Suvekodu küttekolded sügisest kevadeni
Kui kedagi (suve)majas ei viibi, jäta kõik siibrid avatud asendisse. Nii ventileeritakse lõõre ja juhitakse eemale liigniiskus.
See ei aita kapillaarniiskuse vastu, kuid kindlasti hoiab selline võte ära suuremad kahjud ning probleemid uuel hooajal esimest korda üle pika aja kütmise alustamisel.
Kui siibrid on kogu sügise ja talveperioodi kuni kevadeni suletud asendis, võib niiskus koguneda sel moel, et hiljem on ka lõõride tahmast puhastamine keerulisem. Ka on nii kütmist alustades suurem oht lõõrides kondensaadi tekkeks, mis omakorda võib koos tahmaga läbi luukide lekkima hakata ning pindu määrida. Suletuna hoitavad siibrid kipuvad pikapeale ka kinni roostetama.
Hea on juba nüüd, hooaja lõppedes mõtestada, kuidas kevadel kütmisega alustades õigesti toimida.
Esimene kütmine pärast pikemat eemalolekut
Kui terve hooaeg on vahele jäänud, siis tuleks targu alustada korstnapühkija tellimisest ning vaadata üle, et korsten ja küttekolded on terved ja korras.
Edasi pane tähele, mis on oluline kütmise alustamisel:
* Enne iga kütmist tuleb koldest eemaldada liigne tuhk. Seda kahel põhjusel: esiteks võivad restid kolletes küttes tuha alla mattununa kuumuse mõjul kõveraks sulada; teiseks võivad tuha alla jäänud söetükid hiljem veel pikalt hõõguda ja nii võib ohtlikke gaase eralduda.
* Kindlasti vaata, milline ilm on väljas ja milline on sisekliima toas. Korstnas tekitab tõmmet temperatuuride vahe – soe gaas liigub külmema, st hõredama gaasi poole. Kui temperatuuride vahe on vaevumärgatav, tuleb alustada küttekollete ventileerimisest. Ikka algatuseks siibrid lahti!
* Kütmise alustamiseks on oluline, et lõõrides oleks tõmme. Tõmbe kontrollimiseks võib kasutada põlevat tikku – suitsu liikumisest on näha, kas pigem tõmbab või hoopis puhub.
* Kui tõmme puudub, on mõistlik ja ka ohutu kasutada kuumapuhurit – suuna sooja õhu voog tahmaluugist võimalusel otse lõõri. Kui pikalt soojal õhul puhuda lasta, sõltub olukorrast ja seda ei saa ette kirjutada. Kontrolli tõmbe olemasolu uuesti tikuga.
Kütmine
Kui kolle on puhas ning tõmme olemas, võib kütma hakata.
* Esimesel kütmisel tuleb küttepuudega täita ei vähem ega rohkem, kui pool kollet.
* Puud peavad olema kuivad (kuni 20% niiskust) ja võimalikult ühtlase läbimõõduga (5-7 cm).
* Kui puud on koldesse asetatud, tuleb nende peale pilbastest ja hakatisest tulepesa teha ning see süüdata. Puude peale seepärast, et siis ei lämmata süütamisel tekkiv suits leeki ning kolderuumi temperatuur tõuseb kiiremini – see omakorda aitab ka tõmbeprobleeme vähendada.
* Peenemad puud sobivad esimeseks kütmiseks jämedatest paremini, kuna need põlevad kiiremini ja kõrgema põlemistemperatuuriga.
* NB! Pärast esimest kütmist tuleb siiber lahti jätta, et niiskus saaks küttekolde konstruktsioonist väljuda.
* Kui on vaja rohkem kütta, siis kütmiskordade vahe peaks olema vähemalt 8 tundi ja teiselgi korral ei tohiks üle poole koldetäie kütta.
* Väiksem puude kogus on soovitatav ka vanade ahjude kütmise puhul, kuna neil on reeglina madalad kolded.
* Hea on silmas pidada, et põlemisel toimub suurim ja olulisim protsess leegi tipus, mis on umbes 15 cm kõrgusel puude pinnast. Seal toimub ligi 90 % põlemisprotsessist.
* Kui koldes hakkavad tekkima söed, võib ahjuukse või tuhaluugi koomale lükata. Siis ei ole põlemine enam intensiivne ja niipalju õhku ei vaja.
* Kütmise lõpetamisel tuleb oodata, kuni söed koldes on tuhmunud – alles siis võib siibri sulgeda. Vastasel korral võib vingugaas ruumi lekkida.