fbpx

Uncategorized @et

Kajamaa koolimaja 2008

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja

Saku valla keskuseks oli varem mõisast linnulennult viie kilomeetri kaugusel asuv Kajamaa küla. 1869. aastal püstitati sinna Saku kogukonnamaja, kus Eestimaa kubermangule iseloomulikult paiknesid ühe katuse all nii vallavalitsus kui -kool. 1890. aastal liideti Saku vald Saue vallaga ning hoone jäi sestsaadik üksnes kooli käsutusse. 1921. aastal iseseisev Saku vald taastati ning vallavalitsus asus uuesti …

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja Read More »

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja

Ülal: Ärma talu häärber 1920. aastate algul. Illu Erma erakogu. Eesti taluelamute hulgas oli üks kõige esinduslikumaid ja suursugusemaid Raikkülas Raela külas asunud Ärma häärber. Üllatav on sellist maja leida ühest majanduslikult suhteliselt keskmisel järjel olnud Lõuna-Harjumaa külast. Ärma polnud nii suur ega rikas nagu Mulgimaa talud, kuid Ado Erma oli kõvasti üle keskmise ettevõtlik …

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja Read More »

Kredexi väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus

Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Esimese taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning see avatakse 15.02.2024 kell 09:00 ja taotlusi saab esitada kuni 21.02.2024 kell 23:59. Täpsema info leiab …

Kredexi väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus Read More »

Taluarhitektuuri toetus

Taas on Muinsuskaitseametil avanemas Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimiseks loodud toetuse taotlussvoor. Voorust toetuse saamiseks peab taluelamu olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Hoone ei pea olema muinsuskaitse all. Taotlusvoor on avatud 19. veebruarist 18. märtsini 2024. Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, kasutades …

Taluarhitektuuri toetus Read More »

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared

Käesoleva erilise maja loo puhul kiikame ühte mõnevõrra hilisemasse, kuid siiski huvitavasse perioodi Eesti maaarhitektuuri arenguloos, mil hakati esmakordselt katsetama puidust ruumelementide kasutamist üksikelamute püstitamiseks. Esiplaanil kahekorruseline eksperimentaalelamu. Foto: Ehitus ja Arhitektuur, 1973, nr 4.   Nõukogudeaegsed kolhoosid ja sovhoosid visklesid pidevalt kaasaegse elamispinna puuduses seoses suurfarmide loomise ja intensiivistatud põllumajandusliku tootmise arendamisega. Kui 1950. …

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared Read More »

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja

Mesindusega tegelesid inimesed juba vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti arenenud oli mesilaste pidamine muistsetel roomlastel, kes tundsid ja kasutasid mitmesuguseid, sealhulgas ka pealt lahtivõetavaid tarutüüpe. Ka Eestis on juba muinasajal mesilasi tuntud, kuid nende hinnalist mett saadi metsas puuõõnsustes pesitsevatelt peredelt. Alates 16. sajandist hakkas siin metsmesindus aegamisi asenduma kodumesindusega, kui elamute ligidusse hakati paigutama …

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja Read More »

Seieri talu saunahoone

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad

Eestis on üks erandlik talu, kus kunagi on ehitatud hulk hooneid valubetoonist – kõik erilised majad. Viljandimaalt pärit Tõnis Andrese poeg Kurrikoff (1858-1934) ostis 1909 Tartumaalt Suure-Ulila mõisast kolm talukohta (Matto, Kässo ja Pedo) ning hiljem lisaks veel kaks. Ta ühendas need üheks suureks Jürgenhofi ehk Seieri taluks, millel olid maad algul ligi 200 ha, …

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad Read More »

Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus

Juulis ja augustis 2023 viis Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi pea 1000 vastajaga küsitluse. Vaatluse all olid eramud, mis on ehitatud kuni aastani 2000. Valim moodustati külade ja maapiirkonna linnaliste asulate baasil, välja arvatud maakondlikud ja piirkondlikud keskused. Uuringu üldkogumisse kuulub ligi 97 tuhat hoonet. Varasemalt pole taolise suunitluse ja ulatusega uuringut läbi viidud. Eesti Vabaõhumuuseum …

Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus Read More »

Ühe erilise maja lugu: Vääna-Posti kõrts

Pea kõikide Eesti maanteede ääres leidus omal ajal kõrtsihooneid, kus rändajal oli lisaks keelekastele ja kosutusele võimalik sada ka öömaja. Eriti tihedalt olid kõrtsidega palistatud elava liiklusega teed, mille hulgast omalaadse rekordiomanikuna tõuseb esile Paldiski maantee, kus Tallinna ja Keila vahel oli 22 versta peal eri aegadel tervelt 15-16 kõrtsi. Saamaks aimu Paldiski maantee kõrtside …

Ühe erilise maja lugu: Vääna-Posti kõrts Read More »

Nõukogudeaegsete üksikelamute tüpoloogia renoveerimislaines rakendamiseks

Ligikaudu 36% Euroopa Liidu süsinikuheitmetest eraldub hoonefondi ekspluatatsioonist, mistõttu on liikmesriikidele nähtud ette hoonefondi süsinikuneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, eesmärgiga saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. 2020. aastal koostatud Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (ehk REKS) näeb ette hoonefondi jõudmist C–energiaklassini ning üldiste renoveerimismahtude viiekordset kasvatamist 2040. aastaks (500 000 ruutmeetrilt aastas 2,4 miljoni ruutmeetrini aastas). Absoluutarvudes moodustavad …

Nõukogudeaegsete üksikelamute tüpoloogia renoveerimislaines rakendamiseks Read More »