Kes me oleme?

Eestis on ligi 60 000 enne 1945. aastat ehitatud talumaja. Neist 7000 on Eestile ainuomased rehemajad. Meie peame neid kõiki väärtuslikuks.

Maaarhitektuuri keskus on Eesti Vabaõhumuuseumi osakond ning majaomaniku partner vana maja uurimisel ja taastamisel.

Meie teame, et parim kaitse hoonele on haritud omanik. Julgustame dialoogi spetsialistide, praktikute ja omanike vahel. Edendame traditsiooniliste ehitusoskuste ja –materjalide kasutamist ja nende sidumist kaasaegse oskusteabe, lahenduste ja tehnoloogiatega. Uurime Eesti taluarhitektuuri kujunemislugu.

kollaaz

Mis me teeme?

yritused

Õpitubade, seminaride ja ürituste kalender

Üritused ja koolitused

majaomanike-noustamine

Küsi nõu praktikutelt ja ekspertidelt!

Majaomanike nõustamine

juhend

Kogu tarkust nii ajaloolistest kui ka tänapäevastest käsiraamatutest!

Juhendmaterjalid

uurimine-2

Avasta Eesti taluarhitektuuri mitmekesist palet!

Taluarhitektuuri uurimine

Eesti Vabaõhumuuseumi kogu

Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes on 1. jaanuari 2020 seisuga 76 172 museaali - nii nimetatakse muuseumis arvel olevat ühikut -, sh 76 eksponaathoonet (vt nimekiri). Lisaks on muuseumil abikogu, kuhu kuuluvad näiteks koopiad esemetest ja fotodest. Muuseumi eksponaathoonetes ja ajutistel näitustel võis eelmisel aastal näha 1808 põhikogu ja 119 abikogu eset.
Vabaõhumuuseumile kuulub Eesti kogukamate museaalide kollektsioon - rahvaarhitektuuri kogu. Muuseumisse on toodud ja siin taas püstitatud 78 vana külaehitist. 2015. aastal avasime Setu talu ja Peipsivene vanausuliste maja, 2020. aastal 21. sajandi puitmaja.
Esemekogus leidub näiteks 300-aastane riidekirst, talumööblit, valgusteid, tekstiile, puunõusid, tööriistu, aga ka nõukogude perioodist pärit raudvoodi, suhkrupakk, seebikarp, sportkingad 1970. aastast ja sinimustvalge kartulikorv 2000. aastast.
Fotokogu ehib Johannes Parikase album ülesvõtetega 20. sajandi alguse maaelust, fotosid-negatiive on kokku 52 296.
Väikesest kunstikogust leiab töid külaelu armastavatelt kunstnikelt (K. Burman, M. Bormeister, A. Pulst, R. Sagrits, H. Eelma jt). Arhitektuuriuurijaid rõõmustavad muuseumi ühe rajaja, arhitekt Karl Tihase akvarellid, mis on tehtud muuseumile hooneid otsides ning rahvaarhitektuuri raamatut kirjutades.
Etnograafilises arhiivis ja teaduslikes artiklites on muuseumi teadurite 55 aasta jooksul välitöödel kogutud andmed ehitistest ja eluolust. Dokumentaalarhiivis säilitame vanu dokumente, nii armastus- kui murekirju, pisitrükiseid; fondiraamatukogus õpikuid, raamatuid, ajalehti.
Kõiki meie varandusi aitavad säilitada, konserveerivad ning vajadusel restaureerivad muuseumi restauraatorid. Puidule, metallile, tekstiilile, nahale, klaasile-portselanile, trükistele - igale museaalile leidub oma asjatundja, kes aitab pikendada tema eluiga ja hoida teda järeltulevate põlvede jaoks.
Eesti Vabaõhumuuseumi kogudega saab tutvuda MuISis, kogumispõhimõtetega siin

Lisainfo saamiseks ja digikujutiste tellimiseks palume ühendust võtta peavarahoidja Elvi Nassariga elvi@evm.ee või 527 1760.  

Tule külla!

kaart_2000x1500 (1)

Maaarhitektuuri keskus
TEHASEMAJA

Eesti Vabaõhumuuseumi kassa
SISSEPÄÄS MUUSEUMISSE

Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn.

Autoga

Võta siht Eesti Vabaõhumuuseumi peale. Kesklinnast tulles arvesta ca 25 minutiga.
Parkimine tehasemaja ees.

Ühistranspordiga

Buss nr 21 (Vabaduse väljak) ja 41 (Kakumäe).

Jalgrattaga
Suurepärane mereäärne Stroomi kergliiklustee.

Võta ühendust!

Kontaktisik: Andra
+372 5197 2081
andra@evm.ee